Lapsesuu ei valeta. Laps on aus, uudishimulik ja vahetu ning see võib olla nii õnn kui õnnetus. Kes meist poleks vähemalt korra pidanud häbiga silmi peitma, kui võsuke kõva häälega kedagi kommenteerib? „Emme, vaata! Sellel tädil on nii paks kõht!“ Meil tuleb lahendada lugematul arvul diskussioone teemal, kumb mänguasja esimesena nägi ja kumb selle enne kätte sai, kes seejärel teist esimesena lõi ja miks teine talle siis liiva silma viskas. Mida teevad täiskasvanud teisiti? Meie klatšime teisi tagantjärele ja vaikselt. Postitame neist Facebook´i pilapilte ja teinekord näitame isegi naljasaates. Me ajame enda õigust taga sama jonnakalt kui lasteaias, tihtipeale vahendeid valimata. Kas on lubatud kommenteerida ja kiusata neid, kes sinust erinevad? Kas nende kättemaks sinule on õigustatud? Aga kui kellegi teistsuguse kaitseks välja astumine ajab sind hoopis omasugustega tülli, kumma poole siis valima peaks? Need küsimused saadavad meid kogu elu ja miskipärast kipume õiged valikud ära unustama.
Uuringute põhjal oskavad heal ja halval vahet teha juba 6-kuused beebid. Neile näidati kolme animeeritud kujundit – üks neist üritas mäest üles ronida, teine aitas ja kolmas takistas teda. Klipi lõpus anti beebidele valida, missugust kujundit nad endale sooviksid. 16st kümnekuusest 14 ja kõik 12 katses osalenud 6-kuust beebit valis selle abivalmis kujundi, kes aitas teisel mäkke ronida. Teise katse puhul kasutati erineva nahavärviga inimesi, kellest üks kiusas ja teine aitas katsealust. Katse lõpus eelistasid beebid sõbraliku inimese lähedust, olenemata tema soost või nahavärvist. Sarnaseid katseid võib läbi viia kaisuloomade ja nukkudega – millise tulemuseni jõuate?
Allikas: Youtube
Laste tõekspidamistele paneme aluse kodus ja lasteaias. Ei löö, ei lõhu teiste asju, ei ütle halvasti. Tervitame ja täname, aitame väiksemaid, järgime reegleid. Meil on programm „Kiusamisest vabaks!“ nii lasteaedades kui koolides, kuid järjest enam tundub, et meile endilegi kuluks ära väike käitumisõpetuse meeldetuletus. Tähtis osa probleemide ennetamisel ja lahendamisel on oma emotsioonide tundmine. Miks ma käitun nii või naa, mida ma tunnen kui keegi mulle halvasti ütleb? Toredad emotsioonimängud aitavad selgusele jõuda nii enda kui teiste tunnetes, õpetavad neid defineerima ning edaspidiseid järeldusi tegema.
Tähelepanelik laps oskab märgata enda ümber nii abivajajaid kui kiusajaid. Tähelepanelikkus ei pruugi tulla iseenesest, kuid sedagi saab arendada paljude toredate mängudega. Mängida saab igal ajal ja igal pool – kes märkab esimesena õues lindu? Kes leiab ümmarguse kivi? Kes märkab õnnetut sõpra või selili kukkunud mardikat? Ka meie tootevalikus on palju kaasahaaravaid tähelepanumänge mis sobivad mängimiseks nii kodus kui lasteaias, populaarseimad neist: “Kommid“ ja “Punakai”. Märkame ja hoolime!
Ostukorvis pole tooteid. 