Kui ees ootab päris esimene kooliaasta, võib see lisaks rõõmsale elevusele tekitada lapses ka omajagu stressi. Uus keskkond, võõrad inimesed ja kõrgena tunduvad ootused tema oskuste suhtes – kuidas last selleks ette valmistada ja olla kindel, et ta on kooliks valmis?
Mis on oluline?
Kõige olulisem pole tegelikult ei lugemis- ega kirjutamisoskus. Oluline on, et laps tunneks end koolis mugavalt. Et tal poleks hirme õpitava ega õpetajate ees ning ta oskaks ja julgeks ennast igas olukorras väljendada. Pole hullu, kui lugemine veel väga hästi välja ei tule. Tähtsam on keskendumisoskus ja seda eriti ülesannete lahendamisel. Esmalt on vaja õigesti aru saada, mida üldse teha tuleb ning seejärel veel terve koolitunni jagu oma tähelepanu õpitavale koondada. Kõlab keeruliselt, kuid kõike seda saab kodus mängulisel teel harjutada!
Alustame üldisest
Ükskõik, kas lapse koolitee on lühike jalutuskäik või mitme ümberistumisega bussireis, leidke aega see vähemalt kord enne kooli algust läbi teha. Ärge unustage liiklusreegleid! Selgitage lapsele kooli- ja vahetundide süsteemi ning julgustage teda iga murega õpetaja poole pöörduma. Janu või vajadus tualetti külastada võivad võõraste ees piinlike teemadena tunduda, kuid laps peab alati julgema ja oskama oma murest kellegile rääkida.
Suurim hirm võib olla just see, et ümberringi pole ainsatki tuttavat nägu. Rääkige sellest, kuidas leida uusi sõpru (sarnased huvid, ühised tuttavad, elukohtade lähedus, asjade jagamine jms). Põletav teema on muidugi ka koolikiusamine, mis võib alguse saada juba päris varakult. Sellele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata juba siis, kui selleks veel konkreetset põhjust pole – ja kindlasti nii kiusaja kui kiusatava vaatenurgast!
Konkreetsed oskused
Lisaks emotsionaalsele valmisolekule tasub siiski tähelepanu pöörata ka mõningatele kooliks vajalikele oskustele. Korrektset pliiatsihoidu saab harjutama hakata juba päris varakult, kasutades selleks nutikaid vahendeid nagu magnetiline joonistustahvel või kraapimisraamat. Kui pliiatsi käes hoidmine tekitab esialgu raskusi, ei tasu kohe abivahendi järgi haarata – sõrmelihaste tugevdamiseks võib olla kasu hoopis lõikamisest, rullimisest ja voolimisest!
Loovust, käelist osavust ja püsivust saab toetada lõbusa kunstilise tegevusega. Seejuures ei pea see alati tähendama tülikat värvipottide ja veetopsiga möllamist – kasutada võib ka näiteks manna, liiva või soolaga täidetud kandikut, kriite ja tahvlit või kustutatavat markerit. Sobiva toote leiad SIIT.
Numbrite tundmisest ei saa ühel hetkel üle ega ümber. Enamik lapsi teab kooli minnes oma vanust, aadressi ja võib-olla ka telefoninumbrit, kuid harjutama võiks hakata ka lihtsamaid liitmis- ja lahutamistehteid. Matemaatikamäng “Buss” laseb seda teha nii, et laps ise ei saagi aru, et matemaatikat õpib! Täringutega lauamängud aga aitavad märkamatult õppida silmaga haarama kuni 6 elementi. Ei lähe kuigi kaua, kui laps juba ilma ükshaaval täringul täppe kokku lugemata teab, mitu sammu astuda tuleb.
Nagu näed, siis kõik see ei pea olema keeruline ja kurnav. Ole vaid oma lapsele toeks, innusta ja kiida tema saavutusi ning näed juba õige pea rõõmuga, et su laps ongi kooliks valmis!
Kõik kirja- ja kunstitarbed leiad SIIT. Rõõmsat sisseelamist!
Ostukorvis pole tooteid.