Kui ees ootab päris esimene kooliaasta, võib see lisaks rõõmsale elevusele tekitada lapses ka omajagu stressi. Uus keskkond, võõrad inimesed ja kõrgena tunduvad ootused tema oskuste suhtes – kuidas last selleks ette valmistada ja olla kindel, et ta on kooliks valmis?
Mis on oluline?
Kõige olulisem pole tegelikult ei lugemis- ega kirjutamisoskus. Oluline on, et laps tunneks end koolis mugavalt. Et tal poleks hirme õpitava ega õpetajate ees ning ta oskaks ja julgeks ennast igas olukorras väljendada. Pole hullu, kui lugemine veel väga hästi välja ei tule. Tähtsam on keskendumisoskus ja seda eriti ülesannete lahendamisel. Esmalt on vaja õigesti aru saada, mida üldse teha tuleb ning seejärel veel terve koolitunni jagu oma tähelepanu õpitavale koondada. Kõlab keeruliselt, kuid kõike seda saab kodus mängulisel teel harjutada!
Alustame üldisest
Ükskõik, kas lapse koolitee on lühike jalutuskäik või mitme ümberistumisega bussireis, leidke aega see vähemalt kord enne kooli algust läbi teha. Ärge unustage liiklusreegleid! Selgitage lapsele kooli- ja vahetundide süsteemi ning julgustage teda iga murega õpetaja poole pöörduma. Janu või vajadus tualetti külastada võivad võõraste ees piinlike teemadena tunduda, kuid laps peab alati julgema ja oskama oma murest kellegile rääkida.
Suurim hirm võib olla just see, et ümberringi pole ainsatki tuttavat nägu. Rääkige sellest, kuidas leida uusi sõpru (sarnased huvid, ühised tuttavad, elukohtade lähedus jms). Põletav teema on muidugi ka koolikiusamine, mis võib alguse saada juba päris varakult. Sellele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata juba siis, kui selleks veel konkreetset põhjust pole.
Konkreetsed oskused
Lisaks emotsionaalsele valmisolekule tasub siiski tähelepanu pöörata ka mõningatele kooliks vajalikele oskustele. Korrektset pliiatsihoidu saab harjutama hakata juba päris varakult. Kasutades selleks nutikaid vahendeid nagu veepliiats, magnetpulk, kraapimispliiats või kriidid, ei pea muretsema ka selle pärast, et laps värvidega ennast määrib või mööblit rikub. Alustama ei pea abc kritseldamisest, kasutada võib hoopis erinevaid mänge. Kirja eelharjutusteks sobivad hästi spetsiaalsed mängud. Abi võib olla ka lõikamisest ja voolimisest, mis arendavad peenmotoorikat. Näiteks voolimiskomplekti “Juuksurisalong” juurde kuuluvad lisaks voolimismassile ja vormidele ka plastmassist käärid, millega on ohutu lõikamist harjutada.
Joonistamine ja värvimine arendavad samuti loomingulisust, käelist osavust ja püsivust. Kui Su lapsele meeldib guaššidega maalida, kuid värvitopsidele ununevad tihtipeale kaaned peale panemata ja värvid kuivavad ära, oleks nutikas ja samas ka soodne soetada hoopis suured värvipudelid. Pudelist saab paletile või värvitopsi pigistada just nii palju värvi, kui hetkel vaja läheb. Samuti saab sel moel juurde osta vaid seda värvi, mida rohkem kulub. Valikust leiad ka maalimistöödeks vajaliku lauamati ja riideid kaitsva kunstipõlle.
Numbrite tundmisest ei saa üle ega ümber. Enamik lapsi teab kooli minnes oma vanust, aadressi ja võib-olla ka telefoninumbrit, kuid harjutama võiks hakata ka lihtsamaid liitmis- ja lahutamistehteid. Matemaatikamäng “Buss” laseb seda teha nii, et laps ise ei saagi aru, et matemaatikat õpib! Täringutega lauamängud aga aitavad märkamatult õppida silmaga haarama kuni 6 elementi. Ei lähe kuigi kaua, kui laps juba ilma ükshaaval täringul täppe kokku lugemata teab, mitu sammu astuda tuleb.
Nagu näed, siis kõik see ei pea olema keeruline ja kurnav. Ole vaid oma lapsele toeks, innusta ja kiida tema saavutusi ning näed juba õige pea rõõmuga, et su laps ongi kooliks valmis!
PS! Vahva kingiidee kooliteed alustavale lapsele on näiteks Suur joonistustahvlite komplekt, mis aitab arendada kõiki oskusi, mida on vaja kirjutama õppimiseks!
Kõik kirja- ja kunstitarbed leiad SIIT. Rõõmsat sisseelamist!